921

Mihkel Raud

Tartu linn

Ma olen laulja, kitarrist, telesaatejuht ja kirjanik. Mänginud kitarri ansamblites Golem, Metallist, Ba-Bach, Lenna ning Mr. Lawrence. Ja loomulikult Singer Vinger.

2008. aastal ilmus minu autobiograafia „Musta pori näkku“ ning 2010. aastal põnevusromaan “Sinine on sinu taevas". 2012. aastal esietendus Von Krahli Teatris minu debüütnäidend “Järgmine voor”, mida mängiti 2014. aastal USA-s ning sel aastal ootavad minu näidendit esietendused Venemaal ja Soomes. 

Minu sotsiaaldemokraatia

Minu sotsiaaldemokraatia on see, kui väärikus ei ole kaubeldav. Kui teisest hoolimine ei ole tingimuslik. Kui vaidlus ei käi selle üle, kes on inimene ja kes mitte. Kui kõik mõtted on õiged, kõik lahendused võimalikud, kõik uksed paokil. Kui kõik on teretulnud ja kedagi ei välistata.

Minu sotsiaaldemokraatia on see, kui ma olen valmis Sulle vastu tulema. Kui olen valmis natuke rohkem maksma, et Sina peaksid seda natuke vähem tegema. Kui olen valmis Sind sellesama pudrukausi äärde laskma, millest ma iseennast terve elu hõbelusikaga nuumata olen lasknud. Usu või ära usu, aga see on mulle kasulik, sest mina olen täpselt nii tugev, kui tugev oled Sina.

Minu sotsiaaldemokraatia on see, kui ma pean Sinust lugu. Ja Sina minust. Kui tööline peab lugu ettevõtjast, ettevõtja ametiühingumehest, ametiühingumees rikkast, rikas vaesest, vaene linnavurlest, linnavurle maakast, maakas homost, homo kristlasest, kristlane satanistist, satanist lillelapsest, lillelaps militaristist, militarist venelasest, venelane eestlasest, eestlane eestlasest.

Minu sotsiaaldemokraatia on see, kui Sinu lapsel on needsamad võimalused mis minu omal. Kui olen valmis tunnistama, et Sinu laps on sama andekas kui minu oma, ilmselt andekamgi. Kui Sinu laps käib sama heas koolis kui minu oma. Minu laps käib Inglise Kolledžis, kus Sinu oma käib? Ah et seal ... Minu sotsiaaldemokraatia on see, kui ma ei pea „ah et seal” ütlema. Või seda, et minu laps käib Inglise Kolledžis.

Minu sotsiaaldemokraatia on see, et inimväärne ühiskond on saavutatav tegelikkus, mitte naiivne utoopia, millega ullikesed üksteist Rimi kassajärjekorras üles kütavad. Ta on idee ideede võimalikkusest, väljasirutatud käsi keset üleüldist käegalöömist. Veendumus, et iga organismi keskpunktis asub süda.

Minu sotsiaaldemokraatia on see, mille juurde me Eestist ummisjalu põgeneme. Kümnete tuhandete kaupa. Ta asub peaaegu siinsamas, poolteist tundi üle Soome lahe ja olemegi kohal. Peaaegu siinsamas, aga siiski mitte päris siin. Veel. Ent riik pole kunagi valmis, vähemasti mitte minu sotsiaaldemokraatias, sest päris valmis on ainult lõpp. Mulle meeldib algus. Ma loodan, et Sulle ka.