827

Eiki Nestor

Tallinn: Haabersti, Põhja-Tallinn ja Kristiine

Eiki Nestor on Riigikogu esimees ja kõige kogenum liige, endine sotsiaalminister ja regionaalminister, kirglik keeglimängija.

Elulugu

„Endast  niipalju, et vanust tuleb juba 61  aastat. Kasvanud üles Kalamajas Köie tänaval ja alates aastast 1982 elanud Õismäel tornmajas. Olen täisvereline suvehiidlane ja Emmaste patrioot.

Haridust saanud Gustav Adolfi Gümnaasiumis (kunagine 1. keskkool) ja Tallinna Tehnikaülikoolis (kunagine TPI), mille lõpetasin mehaanika inseneri kutsega.

Töötanud Keila Autobaasis osakonnajuhatajana ja autotranspordi ametiühingus töökaitse peainspektorina. Olen Eesti Transpordi ja Teetöötajate Ametiühingu üks loojatest.

Poliitikas aastast 1992 nii Riigikogu liikmena kui ka ministrina.

Abikaasa Anu jagas Rahvusraamatukogus Euroopa Liidu alast tarkust. Poeg Siim toimetab Eesti Ekspressis ja mängib muusikat, poeg Madis müüb muusikat ja mängib muusikat. Pojapoeg Neit-Eerik õpib Gustav Adolfi Gümnaasiumis ja pojatütar Friida teeb vanavanemate päevi helgemaks. Kui armas abikaasa välja jätta, siis nii minu kui ka minu venna pere koosneb eranditult Gustav Adolfi Gümnaasiumi vilistlastest või õpilastest.

Minu lemmikkirjanik on Kurt Vonnegut, lemmikmuusik Frank Zappa.“

 

Loe intervjuud Riigikogu esimehest, kus Eiki räägib sellest, mis on muutunud ta elus peale uude ametisse astumist, tema esimesest tööpäevast Riigikogus 1992. aastal ja kas poliitikas ka huumorit saab?

 
Kandideerid uuesti! Kas ära väsima ei hakka?

„Ei ole siin mingit väsimust. Teen seda heas usus ja lootustes. Sotsiaaldemokraatidel on seekord võimalus saada väga hea tulemus ja isegi võita valimised. Ma ei saa ju sellistes oludes  kaasteelisi alt vedada ja rahulikuma  elu peale kolida. See poleks minu moodi kohe mitte kuidagi. Teine põhjus on veel. Olen veendunud, et Riigikogu tööle on suureks kasuks, kui siin on ka neid liikmeid, kelle tööaastad algavad 1992 aastal valitud koosseisuga. Siis loodi eelkõige riiki ja ei mõeldud niipalju sellele, mis moodi tehtav erakonna populaarsust  mõjutab. Keegi peaks siin noorematele aeg ajalt meelde tuletama, et reitingud on küll toredad, aga rahva ja riigi tuleviku asjus vähetähtsad suurused. Sellist siirast riigimehelikkust ei pea häbenema.“

 

Said 2014 aastal uue, riigikogu esimehe, ameti. Mida on see Sinu elus muutnud?

„Kindlasti on muutnud. Kõige suurem muudatus on nende kohustuste suurem  hulk, mis on seotud meie välis- ja kaitsepoliitikaga. Siin hoiavad riigikogu, president ja valitsus ühte joont ning nii peabki olema. Ei kujutanud aga ette, et puht ajaliselt see nii suure osa Riigikogu esimehe tööajast ära võtab. Kuna Riigikogu kodukord on aegade jooksul paratamatult pähe kulunud, siis täiskogu juhatamine ehk tuli ladusamalt kohale. Mul endal vähemalt on selline tunne. Esimeheks valituna alles mõtlesin sellele, et olen Eesti ajaloos alles teine sotsiaaldemokraat , kes seda kohustust täidab. Esimene oli August Rei. Ei maksa arvata, et see hinges väikest võbinat ei tekitanud.“

 

Sinust sai 2014 aastal kõige suurema tööpäevade arvuga Riigikogu liige Eesti ajaloos. Kas Sa aga oma esimest tööpäeva ka mäletad ?

„Mäletan küll ja kuidas veel. Kandideerisin ju Riigikogusse 1992 aastal poliitikuna  täiesti tundmatu Transporditöötajate Ametiühingu esimehena ja minu sisse saamine oli ka mulle üllatus. Peale valitsuse moodustamist sain Riigikogusse  asendusliikmena.  Tulin vande andmise päeval  mööda Pika Jala tänavat Toompeale ja nägin korraga suurel hulgal laulva revolutsiooni kangelasi, kes varem vaid telekast teada. Vannet andes hääl ei värisenud. Kui 1994 aastal esimest korda ministri vannet andsin, siis küll. Ju olin selleks ajaks aru saanud kus olen ja mida teen.“

Kas poliitikas nalja ka saab?

„Saab ikka ja mitte ainult musta huumorit. Ei naera ainult need, kellel huumorimeel puudub. Võib ka ise enda üle naerda. Kuna see lugu läheb valmislehte, siis lubagegi üks selline.  2011 aasta valimiskampaania ajal oli meie materjalides lugu minuga, kus räägiti  sellest, et ma Õismäe ja Toompea vahel ka trollibussiga sõidan.  Selle sama loo tõlkimisel vene keelde, muutus aga troll millegi pärast trammiks ! No juhtub ju tegijal, mis parata.  Trammiga Õismäele sõitev Riigikogu liige on selline hea briti huumor, mu meelest. .  Vabandage, aga mulle teeb see siiamaani nalja.“

Kõik valijad ehk ei saanudki aru. Aga kes need sotsiaaldemokraatide valijad õieti on?

„Meie valijad said, neil on huumoriga kõik korras. Aga kui tõsisemalt, siis huvitaval kombel ja sõltumatult meile antud häälte arvust, ei ole nad aastate jooksul suurt muutunud. Veelgi huvitavam, et ka mujal Euroopas hääletavad sotsiaaldemokraate just samad valijad. Meie hääletaja on keskmisest rohkem kas siis koolis käinud või muidu nutikam palgatööd tegev  inimene. Võib olla juba pensionil, aga ka alles üliõpilane. Ta tunneb keskmisest rohkem huvi poliitika, kultuuri ja maailma asjade vastu. Ta on Eesti patrioot, mis iganes  rahvusest ta ise ka ei oleks. Salliv ja hooliv inimene, keda ei ole võimalik valimislubadustega lollitada. Tark valija!“