864

Karel Rüütli

Harjumaa ja Raplamaa

Karel Rüütli on Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsiooni juht, Riigikogu jahimeeste toetusgrupi liige, RMK nõukogu liige ja Eesti Jahimeeste Seltsi juhatuse liige.

Elulugu

Olen aastast 2014 Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni juht, kuuludes Riigikogu rahanduskomisjoni.

Sündinud olen 25. detsembril 1978. aastal Tartus. Loodussõbra ja keskkonnahuvilisena õppisin ja lõpetasin Eesti Põllumajandusülikooli metsatööstuse eriala. Minu perre kuulub  ettevõtjast abikaasa ja kolm imetoredat last.

Miks kandideerin?

Põhjus, miks ma kandideerin Riigikokku on lihtne - leian, et meie riik peaks olema rohkem näoga inimeste poole. Minu suureks inspiratsiooniks on minu kolm last, kes motiveerivad mind Eesti elu muutma nii, et neil oleks siin hea elada ja et nad tahaks siia ka tulevikus jääda. 

Teemad, mille eest seisan

1.       Eesti põline riigimets peab jääma riigi omandusse. Eesti on üks maailma metsakikkamaid riike ja RMK nõukogu liikmena seisan selle eest, et põline riigimets säiliks riigi omanduses ja et oleks tagatud riigimetsa jätkusuutlik ja heaperemehelik majandamine.

2.       Koostöös külaseltside ja rahvamajadega olen algatanud idee rahvakultuuri toetuseks. Aastate jooksul olen külastanud sadu Eestimaa paiku, kõige rohkem on mind nende kohtumiste käigus hämmastanud kohalikud aktivistid, külaelu eestvedajad, vabatahtlikud. Et nende inimeste tööd innustada ning hoida kohalikku kogukonda, peab riik läbi rahvakultuuri seaduse toetama omavalitsusi elanike arvu järgi, pearahapõhise kultuuritoetusega.

3.       Rail Baltic – Eesti majandussidemete tugevdamine Euroopaga. Toetan Rail Balticu rajamist, sest see tugevdab meie rahvusvahelisi majandussidemeid ning julgeolekut. Olen korraldanud Riigikogus avalikke arutelusid teema selgitamiseks ning parimate lahenduste leidmiseks Rail Balticu rajamisel. Leian, et uus trass tuleb rajada nii, et tõhus ühendus oleks Balti riikide suurte linnade vahele tagatud ilma inimasustusele ja looduskeskkonnale kahju tekitamata.

4.       Jahiseaduses peab olema ühendatud jahimeeste, maaomanike ja riigi huvid ning vastutus. Jahimehena on see teema, mis mind külmaks ei jäta. Jahindus mõjutab otseselt Eesti looduskeskkonda, metsandust ja põllumajandust. Uue jahiseadusega on ebamõistlikult  suur osa ulukikahjudest jäänud jahimeeste ja maaomanike kanda. Riigikogu jahimeeste toetusgrupi esimehena seisan selle eest, et riigi roll ja vastutus jahinduses suureneks.