Toetame lapsi ja peresid!

 

 

 

 

 

 

Me tahame järgmise nelja aasta jooksul Eesti laste ja perekondade kaitseks teha teoks järgmised sammud:

1. Viime sisse nutika lapsetoetuse. Seame sisse nutika lapsetoetuse, mis tagab igale lapsele 25 eurot kuus huvitegevuseks, tõstab esimese ja teise lapse toetuse 75 euroni ning kindlustab igale kolme ja enamat last kasvatavale perekonnale 200 euro suuruse lasterikka pere toetuse.

 Tõstame esimese ja teise lapse toetuse 75 euroni. Lapsetoetuse suurendamisega tuleb jätkata, et kindlustada kõik lapsed täisväärtusliku lapsepõlvega ja aidata kaasa sündivuse tõusule. (Eesmärgiks on jõuda 2021. aastaks 100 euroni).

 Tagame igale lapsele 25 eurot kuus huvi- ja spordiringides osalemiseks. Lisame lapsetoetustele 25 eurot kuus sihtotstarbelist raha, et iga laps saaks osaleda huvi- ja spordiringis ning võtta osa kultuuriüritustest.

 Alates kolmelapselisest perekonnast maksame 200 eurot lasterikka pere toetust. Et Eestis sünniks rohkem lapsi ning lasterikastel peredel oleks kindlustunne, maksame kolme ja enamat last kasvatavale perele lasterikka pere toetust 200 eurot kuus. Kolme lapsega pere hakkab nii kokku saama 525 eurot nutikat peretoetust.

 

 

2. Loome elatise garanteerimise fondi. Eestis ei täida paraku tuhanded vanemad oma lapse ülalpidamiskohustust. Seepärast asutame elatise garanteerimise fondi, kust saaksid tuge need üksikvanemate lapsed, kellele lahuselavad vanemad ei maksa elatist.

3. Kindlustame kõigile lastele lasteaiakoha. Toetame omavalitsusi 3000 lasteaia- ja hoiukoha loomisel, et soodustada laste arengut ning vanemate naasmist tööturule. Võimaldame koolieelikutele võrdse ettevalmistuse kooliks, tagades kõigile tasuta viimase koolieelse lasteaia-aasta.

4. Tagame igale noorele konkurentsivõimelise hariduse. Vähendame haridustee katkestajate hulka, täiustades tugisüsteeme ning pikendades koolikohustust 18-eluaastani või kuni kutse omandamiseni.

5. Muudame noorte huvitegevuse mitmekesisemaks, kvaliteetsemaks ja kättesaadavamaks kõikjal Eestis. Algatame riikliku huvitegevuse arendamiseks investeeringuprogrammi, toetades nii omavalitsusi kui huvitegevuse pakkujaid noortele suunatud teenuste arendamisel.

6. Toetame puuduses olevaid peresid. Tagame toimetulekutoetuse tõusu tasemeni, mis oleks vähemalt võrdne elatusmiinimumiga.

7. Tugevdame laste kaitset. Seame eesmärgiks, et iga 1000 lapse kohta oleks üks kvalifitseeritud lastekaitsetöötaja.

8. Soodustame vanemliku hoolitsuseta jäänud laste kasvamist perepõhise asendushoolduse vormis ning tagame asendushoolduse üldise kvaliteedi tõusu. Tagame kasuperedele paremad sotsiaalsed garantiid, vaatame läbi seadusandluse (ravikindlustus, puhkusevõimalused), loome tugiteenuste süsteemi ning toetame ka teisi kvaliteetseid asendushoolduse vorme.

9. Toetame erivajadustega lapsi ja nende peresid. Arendame välja laste rehabilitatsiooni- ja tugiteenuste osutamise süsteemi, et erivajadustega laste vanemad saaksid tööl käia ja puhata. Tagame, et puude või terviserikkega sündinud lapse vanemad saaksid kohe nii erialase nõustamisteenuse kui ligipääsu teenustele, sest nii mõnelgi juhul võivad just lapse esimesed elukuud olla otsustava tähtsusega tema tulevase elukvaliteedi osas.

10. Muudame vanemahüvitise süsteemi paindlikumaks. Anname võimaluse kasutada poolteist aastat makstavat hüvitist jao kaupa kuni lapse 8-aastaseks saamiseni ning vahetada sujuvamalt vanemahüvitise saajat.

 

Eesti riik astub 2015. aastal mitu põhimõttelist sammu laste ja perede hüvanguks. Aga me oleme alles poolel teel, sest hulk lapsi puutub kahjuks ka tänavu kokku kitsikuse ja ilmajäetusega. Laste vaesusega ei tohi mitte kuidagi leppida! Eesti ei ole nii rikas, et seda lubada. Meil on olemas vajalik rahaline ja intellektuaalne ressurss laste vaesuse kaotamiseks. Sotsiaaldemokraadid on veendunud, et pakutud meetmeid on võimalik nelja aasta jooksul ellu viia ja teha otsustavad sammud nii laste vaesuse otsustaval vähendamisel kui kõigi laste toetamisel. Meie ettepanekud kannavad selgelt ka sündivuse tõusule pööramise väljakutset, aidates nii kaasa kogu ühiskonna arengule.

Alates aastast 1991 on Eesti iive olnud negatiivne, mis omab pikaajalist mõju meie tulevasele arengule. Juba sel aastal jõuame punkti, kust edasi hakkab igal aastal tööturult pensionile lahkuma rohkem inimesi, kui haridussüsteemist juurde tuleb. Seega, rahva kestmise seisukohast on hädavajalik jõuda positiivse iibeni juba lähiaastatel. Uuringud näitavad, et kõige olulisem on tagada, et sünniks esimesi ja teisi lapsi, samas tõhusamalt toetada ka kolmandate laste sündi.

Sotsiaaldemokraatide eestvõttel said 2015. aasta alguses teoks mitu olulist lastele ja peredele suunatud sammu – tõusid lapsetoetused, tasuta koolitoit laieneb ka gümnaasiumiõpilastele, paranevad lapsehoiuvõimalused ning paindlikumaks muutub õppetoetuste süsteem, et toetada paremini vähekindlustatud peredest pärit noorte kõrgkooliõpinguid.

Sotsiaaldemokraadid lähenevad laste vaesusega võitlemisele ja perede toetamisele süsteemselt – kõigile lastele tuleb tagada ligipääs haridusele, sh. huviharidusele, lastele mõeldud teenused peavad olema kättesaadavad olenemata lapse elukohast, samuti tuleb lapsevanemaid toetada pere- ja tööelu ühildamisel. Eraldi tähelepanu tuleb pöörata üksi last kasvatavate vanemate paremale toimetulekule.

ÜRO laste õiguste konventsioon rõhutab, et vanemate kõrval kannab ka riik olulist rolli lapse õiguste kaitsmisel ja arenguks vajalike tingimuste loomisel. Samal seisukohal on sotsiaaldemokraadid.